Yamkelwe, kodwa ngaba unokukwazi ukuyihlawula?: Iindleko zokuba ngumfundi waseyunivesithi eMzantsi Afrika.
- 3 days ago
- 2 min read
Ekuqaleni konyaka ngamnye, amakhaya ethu azaliswe yimincili njengoko sijonge phambili ekufumaneni iziphumo zematriki kunye neeleta zokumkela eziphuma kwiidyunivesiti. Amaxesha amaninzi, loo mincili igubungela inyaniso malunga nokungena eyunivesithi: nangona ilinyhweba kwaye ivula indlela yekamva, iindleko zokuba ngumfundi waseyunivesithi eMzantsi Afrika azikho ngqiqweni ngokugqithisileyo kwaye zigubungela ubuhle bokuba ngumfundi waseyunivesithi ngokubanzi. Uninzi lwabemi boMzantsi Afrika baphila nobungqina benyaniso enzima yokungena kwiziko kodwa bengenamali yokugcina ukuhlala kwelo ziko okanye ukufumana indawo yokuhlala. Amaxesha amaninzi, ukuqala konyaka kuba luxinzelelo olumandla kwiBhunga eliMele abafundi (SRC), njengoko abafundi, abaminyaka yokuqala kunye nababuyayo, basoloko besokola ukubhalisa ngenxa yeefizi eziphezulu zabafundi, amatyala, okanye imirhumo ephezulu yendawo yokuhlala. Ii-ofisi ze-SRC zizele ngoomatrasi kunye neengubo zabantu abangakwazanga ukufumana indawo yokuhlala.
Amaxesha amaninzi, oku kuba sisiphumo seziko elithatha abafundi abaninzi kunokuba linokubathatha, kwaye oku kuchaphazela abafundi kanye njengokuba kwenza eyunivesithi, ukuba akunjalo. Iindleko zokuhlala eMzantsi Afrika zidlulela ngaphaya kweefizi zokufunda. Umfundi oqhelekileyo uchitha phakathi kwe-R100,000 kunye ne-R150,000 ngonyaka ngamnye, kwaye olu manani ngokwalo luxhomekeke eyunivesithi, isixeko kunye nendawo yokuhlala. Kulishwa ukuba uninzi lwabafundi baseMzantsi Afrika kuye kwafuneka ukuba bakhule beqhelana nokuqikelela ukuba bazakufunda phi ukuze bathathe izigqibo. Oku kubangelwa kukuba iindleko zokuphila kwiindawo ezithile zelizwe zixhomile ngendlela engaqhelekanga kwaye zenza ukuba abafundi bangabinangqiqo ngakumbi, ngakumbi kwabo baxhomekeke kwiibhasari.

Imifanekiso Ngokoqoqosho, ukuhlala eKapa kunzima kakhulu kuba iindleko zokuphila ziphezulu kakhulu. Ngaphezu koko, abafundi abaninzi baseyunivesithi akufuneki bahlawule imali yabafundi kunye nendawo yokuhlala kuphela kodwa bafuna imali yokuthenga igrosari nezinye izinto ezahlukeneyo. Olunye uluvo olungachananga lwelokuba abafundi abazixhasa ngezimali abaqwebeli amatyala okanye abekho ekupheleni kokufumana imirhumo ephezulu yabafundi. Oku akuyonyani. Wonke umfundi waseMzantsi Afrika utyekele ekubeni namatyala kuba iindleko zokuphila kweli lizwe zixhomile, singasathethi ke ngokuba ngumfundi oxhomekeke kubazali abaxhomekeke emvuzweni.
I-Fees Must Fall intshukumo ayiyontshukumo eyenzelwe ukuhombisa okanye kuba abafundi bahlala befuna ukufumana into yokukhalaza ngayo. Endaweni yoko, imele umfanekiso wabafundi abafuna nje imfundo, elilungelo lomgaqo-siseko. Le ntshukumo ibangele iingxoxo ezininzi kunye nokungavisisani kwi-intanethi, kodwa amaxesha amaninzi isuka kubantu abangabuqondiyo ubunzima bokwamkelwa eyunivesithi kwaye mhlawumbi babenokwaneleyo ukubhalisa kodwa banganelanga ukufumana indawo yokulala okanye ukungabi nakutya kokutya ngosuku olulandelayo.

Kubalulekile ukubiza urhulumente wethu ukuba awulungise lo mba kwaye iinkokeli zeeyunivesithi zifumane izisombululo kunye neBhunga eliMele abafundi. Omnye weyona miba ibalaseleyo yezoqoqosho malunga nale meko kukuba iiyunivesithi ezininzi zifumana inani elikhulu lezicelo kodwa azinasakhono sokwamkela umfundi ngamnye. Umzekelo, iYunivesithi yaseRhawutini ngo-2026 yafumana izicelo ezingama-693,990 kodwa yanendawo yabafundi abayi-10,500 kuphela. IYunivesithi yaseKapa ifumene izicelo ezingama-98,844 kodwa inesithuba sabafundi abangama-4,500 kuphela.
IYunivesithi yaseStellenbosch ifumene izicelo ezingama-90,027 kwaye inesithuba sabafundi abangama-6,005 kuphela. IYunivesithi yaseWits ifumene izicelo ezingama-86,000 kwaye inesithuba sabafundi abangama-6,000 kuphela. Ekugqibeleni, iYunivesithi yaseRhodes ifumene i-19,650 izicelo kodwa zinendawo yabafundi abali-1,518 kuphela. Oku kufuna ingqwalasela ekhawulezileyo kurhulumente wethu, njengoko kufuneka akwazi ukubonelela ngezibonelelo ezithile ukunceda ukwandisa iiyunivesithi nokwenza ubomi bube lula kwiinkokeli zoMzantsi Afrika zexesha elizayo abafuna ukuzivelisa.

Njengolutsha nanjengabafundi, sidiniwe ngamazinga aphezulu abantu abangaphangeliyo kwaye sidiniwe ziimali zabafundi ezingeyonyani. Kuyadimaza kakhulu kuninzi lwethu ukuba baphumelele kwaye babe nesidanga kodwa sazi ukuba amathuba okufumana umsebenzi mancinci kakhulu. Urhulumente kufuneka azame ukuyiguqula le nto kwaye enze uMzantsi Afrika ube lula kubafundi.




Comments